Alustuseks jääb videograaf sinu peole hiljaks, siis selgub, et ta unustas mälukaardi maha. Seejärel joob ta ennast sinu kulul täis ja lõpuks üritab külalistega pika laua taga vennastuda.
Okey, jälle üks minu niivõrd-kuivõrd andekas nali eks.
Tegelikult on nii, et arvestama pead vaid kahe asjaga. Hoolitse, et su külalistel oleks tore õhtu ning ole ka ise chill. Thats it. Normaalsed ässad teavad väga hästi, kuidas seltskonnas riietuda, käituda ja oma töö hästi ära teha. Sina naudi oma pidu ja nädala pärast võtta filigraanne tulemus vastu. Aamen!
Aga miks ma sellest üldse rääkima hakkasin? Sest, et vahest ikka küsitakse – need kes tellivad.
Nüüd sa ilmselt mõtled, et oi kui tore! Muudkui tuleb ja teeb ja….
Paraku…mu noor sõber… nii kergelt sa ei pääse!
Konkreetne ajakava
Ehk siis tegelikult on mõned asjad on veel, millega siiski arvestada võiks. Ma olen tavaliselt, koostöös korraldajaga, püüdnud ajaplaani ikkagi sünkrooni saada ja seda kõike võimalikult ilusas kastmes külalistele serveerida. Näiteks:
- kogunemine – õnnitlused, kallistused, pokaalid.
- Siis kõne – juhul kui peol on kõnemehi. Pigem varem kui hiljem onjo. Saate isegi aru – iga pokaaliga muutuvad need kõned aina pikemaks ja nõmedamaks. Eeeet.., siis pigem varem.
- Kui on bänd, siis vähemalt mingiks ajaks üritaks rahva korraga platsile saada. Sama käib seltskonna mängude kohta.
- Kohvi ja tordi aeg
Eks neid vaheetendusi leidub veelgi aga iga pidu on eriline ja jäägu see peokorraldaja enda teha. Lihtsalt, need on kohad, kus tuleb niiöelda organisaatoriga kokku mängida, et asi õnnestuks. Positiivne on see, et selline poolvägisi rahva mobiliseerimine ei ole hea ainult video jaoks aga tõmbab ka peo reaalselt käima. Niisiis reeglina võidavad kõik.
Panen siia ka ühe video eelmisest suvest. Kohaks Kernu mõis. See on hea näide sellest, kuidas peo perenaine oli kogu kupatuse väga hästi ära organiseerinud. Nii peabki!
Aga tsau tänaseks!
Joel;)
